2018 CITROEN DS3 CABRIO Kasutusjuhend (in Estonian)

95
Tehnilistel põhjustel, eelkõige
telemaatikateenused kvaliteedi
parandamiseks, jätab tootja endale
õiguse viia igal hetkel läbi sõiduki
kommunikatsioonisüsteemi uuendusi.
Hädaabi või autoabi kõne
(liik 2)
Lokaliseeritud hädaabikõne
** Vastavalt „Lokaliseeritud hädaabikõne“ ja „Lokaliseeritud autoabikõne“ geograafilisele
katvusele ning sõiduki omaniku poolt valitud
ametlikule riigikeelele.
Hädaolukorras vajutage seda
nuppu kauem kui kaks sekundit.
Vilkuv roheline LED-lamp ja
häälteade kinnitab, et toimub
helistamine kõnekeskusesse
„Lokaliseeritud hädaabikõne“*.
Kui ühendus on loodud, jääb roheline
valgusdiood põlema (ei vilgu).
Kõne lõpus tuli kustub. „Lokaliseeritud hädaabikõne“ teeb kohe
kindlaks teie sõiduki asukoha, võtab
teiega ühendust teie valitud keeles** ja
vajaduse korral palub kohale saata vastava
päästeteenistuse**. Neis riikides, kus see
platvorm ei toimi või kui sõiduki asukoha
tuvastamise teenust ei ole tellitud, tegeleb
teie kõnega päästeteenistus (112) ilma sõiduki
asukoha tuvastamiseta.
Turvapadja arvuti poolt tuvastatud
kokkupõrke korral (olenemata sellest,
kas tur vapadi avaneb või mitte) toimub
hädaabinumbri helistamine automaatselt.
Kui kasutate DS Connect BOX teenust
koos SOS paketiga ja autoabiga, on
teie käsutuses lisateenuse, mida saate
kasutada oma isiklikus keskkonnas oma
riigi kodulehel.
Süsteemi
Süüte sisselülitamisel süttib
umbes 3 sekundiks roheline
märgutuli, mis tähendab, et
süsteem töötab korralikult.
*
O

lenevalt müügiesinduses pakutava
teenuse üldistest kasutustingimustest ja
vastavalt tehnoloogilistele ja tehnilistele
võimalustele Kaetud riikide ja telemaatikateenused loetelu
on saadaval müügiesindustes või teie riigis
oleva esinduse kodulehel.
Kõik riigid peale Venemaa, Valgevene ja
Kasahstani.
Venemaa, Valgevene ja Kasahstani jaoks.
Mõlemal juhul ei tar vitse hädaabi– ja
autoabikõne teenused töötada.
Pöörduge esimesel võimalusel volitatud
töökotta.
Punane märgutuli vilgub ja
seejärel kustub: süsteemis on
rike.
Punane märgutuli põleb: patarei tuleb välja
vahetada.
Punane märgutuli põleb pidevalt:
süsteemis on rike
Punane märgutuli vilgub: patarei tuleb välja
vahetada.
05
Turvalisus

96
Süsteemi rike ei takista sõidukiga sõitmist.
Lokaliseeritud autoabikõne
** Olenevalt „Lokaliseeritud hädaabikõne“ ja „Lokaliseeritud autoabikõne“ geograafilisest
katvusest ning sõiduki omaniku poolt valitud
ametlikust riigikeelest.
K

aetud riikide ja telemaatikateenuste loetelu
on saadaval müügiesindustes või teie riigis
oleva esinduse kodulehel. Autoabi palumiseks vajutage
üle 2
sekundi sellele nupule, kui
sõidukit ei saa kasutada.
Suuline teade kinnitab, et kõne on tehtud**.
Kohene uus vajutus sellele nupule tühistab
helistamiskäsu.
Tühistamist kinnitab suuline teade.
Geolokatsioon
Geolokalisatsiooni saab deaktiveerida
vajutades korraga nupule „Lokaliseeritud
hädaabikõne“ ja „Lokaliseeritud autoabikõne“
ning seejärel kinnitamiseks nupule
„Lokaliseeritud autoabikõne“.
Geolokalisatsiooni saab deaktiveerida
vajutades korraga nupule „Lokaliseeritud
hädaabikõne“ ja „Lokaliseeritud autoabikõne“
ning seejärel kinnitamiseks nupule
„Lokaliseeritud autoabikõne“.
Kui sõiduk on ostetud mujalt, kui
esindusest, laske oma müügiesinduses
nende teenuste seadistusi kontrollida ja
vajadusel muuta. Mitmekeelses riigis võite
ametlike keelte seast valida endale sobiva.
Tehnilistel põhjustel, eelkõige
telemaatikateenuste kvaliteedi
parandamiseks, jätab tootja endale
õiguse viia igal hetkel läbi sõiduki
kommunikatsioonisüsteemi uuendusi.Elektrooniline
stabiilsusprogramm (ESC)
Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) koosneb
järgmistest süsteemidest:
-
r
ataste blokeerumisvastane süsteem (ABS)
ja elektrooniline pidurdusjõu jaotur (EBFD),
-
hä

dapidurdusvõimendi (EBA),
-

r
ataste libisemisvastane süsteem (ASR) või
veojõukontroll,
-
d

ünaamiline stabiilsuskontroll (DSC).
Mõisted
Rataste blokeerumisvastane
süsteem (ABS) ja elektrooniline
pidurdusjõu jaotur (EBFD)
See süsteem suurendab sõiduki stabiilsust
ja manööverdatavust pidurdamisel ning
suurendab kontrolli sõiduki üle kur vides, eriti
halva või libeda teekatte korral.
ABS takistab rataste blokeerumist
äkkpidurduse korral.
Elektrooniline pidurdusjõu jaotur tagab
pidurdusjõu võrdse jaotumise kõikide rataste
vahel.
Hädapidurdusvõimendi (AFU)
See süsteem võimaldab äkkpidurduse korral
saavutada kiiremini optimaalset sur vet pidurile
ja vähendab seega pidurdusteekonda.
05
Turvalisus

97
Rataste libisemisvastane süsteem
(ASR)
ASR-süsteem hoiab ära rataste libisemise,
mõjutades vedavaid rattaid ja mootorit. Samuti
parandab see süsteem sõiduki suunastabiilsust
kiirendamisel.
Dünaamiline stabiilsuskontroll
(DSC)
Kui auto tegeliku kursi ja juhi valitud kursi vahel
on erinevusi, siis kontrollib DSC-süsteem igat
ratast eraldi ja mõjutab automaatselt ühe või
mitme ratta pidureid ja mootorit, et sõiduk
võtaks taas soovitud kursi (füüsikaseaduste
piires).
Rataste blokeerumisvastane
süsteem (ABS) ja
elektrooniline pidurdusjõu
jaotur (EBD)Süsteem hakkab tööle vastavalt piduripedaalile
vajutamise kiirusele. Tulemuseks on
piduripedaali väiksem vastupanu ja efektiivsem
pidurdamine.Kui hoiatustuli jääb põlema, on
tegemist ABS-süsteemi rikkega.
Tavaline pidurdus töötab edasi. Sõitke
ettevaatlikult ja mõõdukal kiirusel. Kui need märgutuled süttivad,
kostub helisignaal ja ilmub
teade, näitab see elektroonilise
pidurdusjõujaoturi (EBFD) riket.
Kui vahetate auto rattaid (rehve ja
velgesid), kontrollige, et need oleksid teie
sõidukile sobivad.
ABS-süsteemi normaalsest tööst annab
märku piduripedaali kerge vibreerimine.Hädaolukorras kiire ja järsu pidurdamise
korral vajutage väga tugevasti piduripedaalile,
ilma seda hetkekski vabastamata.
Rataste libisemisvastane
süsteem (ASR)/dünaamiline
stabiilsuskontroll (DSC)
Aktiveerimine
Süüte sisselülitamisel aktiveeruvad need
süsteemid automaatselt.
Kui tekib probleeme haarduvusega või
trajektoori hoidmisega, hakkavad need
süsteemid tööle. Näidikuteplokis hakkab vilkuma see
märgutuli.
Väljalülitamine
Äärmuslikes tingimustes (sügav lumi, pori
jne), kui teil ei õnnestu liikuma hakata, võib
osutuda vajalikuks nende süsteemide ajutine
väljalülitamine, et rattad hakkaksid pöörlema ja
oma haarduvuse tagasi saaksid.
Peatage sõiduk kohe, seda on ohutu teha.
Laske süsteem esinduses või kvalifitseeritud
töökojas esimesel võimalusel üle kontrollida.
05
Turvalisus

98
F Vajutage seda nuppu.
Nupu märgutule süttimine näitab, et süsteemid
on välja lülitatud.
Sisse lülitamine
Need süsteemid aktiveeruvad automaatselt
uuesti iga kord, kui süüde välja lülitatakse või
kui kiirus on üle 50 km/h, välja ar vatud 1,6 l
mootorite (THP 165, THP 155, THP 150) ja
valiku PERFORMANCE korral.
F

S
üsteemi sisselülitamiseks käsitsi vajutage
sellele nupule.
Süsteemi rike
Kui süsteemis on rike, siis süttib see
märgutuli ja blokeerimisnupu tuli,
kostub helisignaal ja ilmub teade.
Laske seda kontrollida volitatud
esinduses või kvalifitseeritud
töökojas. ASR/DSC
Need süsteemid pakuvad lisaturvalisust
normaalse sõidustiili korral, kuid ei õigusta
juhi lisariskide võtmist ega suure kiirusega
sõitmist.
Teatud tingimustes (vihm, lumi, kiilasjää)
suureneb haarduvuse kadumise oht.
Sellisel juhul tuleb turvalisuse huvides
need süsteemid aktiivseks jätta
igasugustes, aga eriti ohtlikes tingimustes.
Need süsteemid töötavad juhul, kui
täidetakse tootja nõudeid seoses rehvide
ja velgede, pidurisüsteemi komponentide,
elektrooniliste komponentide ning
esindustes toimuvate paigalduse ja
töödega seotud protseduuridega.
Selleks, et need süsteemid talvel
tõhusalt töötaksid, tuleb sõidukile
kindlasti paigaldada neli talverehvi, mis
võimaldavad tagada teelpüsivuse.
Tur vavööd
Esiistmete turvavööd
Esiistmete turvavöödel on pürotehniline
eelpingutussüsteem ja koormuspiirajad.
Selline süsteem suurendab esiistmetel
istujate tur valisust laup- ja külgkokkupõrke
korral. Olenevalt löögi tugevusest pingutab
pürotehniline eelpingutussüsteem otsekohe
turvavöid ja surub need reisija kere vastu.
Pürotehnilise eelpingutiga turvavööd
aktiveeruvad süüte sisselülitamisel.
Koormuspiiraja leevendab turvavöö survet
reisija rindkerele ja reisija on paremini kaitstud.
Lukustamine
F Tõmmake rihmast ja sisestage tur vavöö
otsik lukustisse.
05
Turvalisus

99
Avamine
F Vajutage lukusti punasele nupule.
F H oidke liikuvast turvavööst kinni.
Kinnitamata/lahti tehtud turvavöö
märgutuli
Kui juht ja/või kaasreisija ei ole oma
turvavööd kinnitanud, süttib süüte
sisselülitamisel näidikuteplokis see
märgutuli.
Alates u. 20
km/h vilgub see
märgutuli umbes kaks minutit,
millega kaasneb kasvava
helitugevusega helisignaal. Kahe
minuti möödudes jääb märgutuli
põlema seniks, kuni juht ja/või
tagaistmel reisija on oma tur vavöö
kinnitanud.
Tagaistmete turvavööd
Lukustamine
F Tõmmake rihmast ja sisestage tur vavöö otsik lukustisse.
F

K
ontrollige rihmast tõmmates, kas tur vavöö
on lukus.
Avamine
F Vajutage lukusti punasele nupule.
F H oidke liikuvast turvavööst kinni.
F

K

ontrollige rihmast tõmmates, kas tur vavöö
on lukus.
Igal tagaistmel on kolmepunkti rullturvavööd.
05
Turvalisus

100
Juhised
Juht peab tagama, et reisijad kasutaksid
tur vavöid õigesti ja need enne sõidu
alustamist kinnitaksid.
Kinnitage alati turvavöö olenemata sellest,
millisel istmel te istute ja isegi lühikeste
sõitude puhul.
Ärge pöörake tur vavöö kinnituskohti ümber,
sest sellisel juhul ei täida nad täielikult oma
ülesannet.
Tur vavööd on varustatud inertsrulliga, mis
võimaldab vöö pikkust automaatselt teie keha
kujuga sobitada. Kui turvavööd ei kasutata,
naaseb see oma hoiukohta automaatselt.
Enne ja pärast tur vavöö kasutamist
kontrollige, et turvavöö jookseks korralikult.
Tur vavöö alumine osa peab olema
vaagnapiirkonna kohal võimalikult madalal.
Ülemine osa peab olema vastu õlga.
Rullmehhanismidel on automaatne
blokeerimisseade, mis toimib kokkupõrke,
äkkpidurduse või sõiduki ümbermineku korral.
Rihma saab uuesti vabastada, seda järsult
tõmmates ja lahti lastes, et rihm natuke tagasi
keriks.Maksimaalse efektiivsuse tagamiseks tuleb
kinni pidada järgmistest nõuetest:
-

t
ur vavöö peab olema kehale võimalikult
lähedal,
-

t
ur vavööd tuleb enda ette tõmmata ja
kontrollida, et ta ei oleks keerdus,
-

ü
he tur vavööga võib kinnitada vaid ühte
inimest,
-

t
ur vavööl ei tohi olla sisselõikeid ega
rebendeid,
-

t
ur vavööd ei tohi ise muuta, muidu see ei
toimi korralikult. Soovitused laste paigutamiseks
Kasutage spetsiaalset tur vatooli, kui laps on
alla 12
aasta vanune või lühem, kui poolteist
meetrit.
Ärge kinnitage ühe vööga mitut inimest
korraga.
Ärge võtke last sõidu ajaks sülle.
Põhjalikumat infot turvatoolide kohta leiate
vastava teema alt.
Kehtivate tur vanõuete tõttu pöörduge
turvavööde juures tööde teostamiseks
kvalifitseeritud töökoja poole, millel on
nõuetele vastav pädevus ja töövahendid.
Laske turvavöid esinduses või kvalifitseeritud
töökojas aeg-ajalt kontrollida, eriti siis, kui
märkate turvavööl kahjustusi.
Puhastage tur vavöid seebivee või esindustes
müüdava tekstiilipuhastusvahendiga.
Pärast istme või tagapingi kokkupanemist
või ümberpaigutamist kontrollige, et tur vavöö
asetseks ja jookseks korralikult. Kokkupõrke korral
Olenevalt löögi iseloomust ja tugevusest

võib turvavöö pürotehniline mehhanism
hakata tööle enne, kui tur vapadi avaneb
või turvapadjast sõltumatult. Eelpingutite
töölehakkamisega seoses eraldub natuke
kahjutut suitsu ja kostub heli, mis tuleneb
süsteemis oleva pürotehnilise padruni
lõhkemisest.
Turvapadja märgutuli süttib igal juhul.
Pärast lööki laske tur vavööd mõnes
esinduses või kvalifitseeritud töökojas üle
kontrollida ja vajadusel välja vahetada.
05
Turvalisus

101
Turvapadjad
Üldandmed
See süsteem on loodud reisijate (v.a tagaistmel
keskmisel kohal istuja) kaitsmiseks tugeva
kokkupõrke korral. Turvapadjad täiendavad
koormuspiirajaga turvavöid (va. keskmisel
tagaistmel reisija).
Sellisel juhul registreerivad ja analüüsivad
elektroonilised andurid andurite piirkonnas
toimunud löögid eest ja külgedelt:
-
t
ugeva löögi korral avanevad tur vapadjad
momentaanselt ja kaitsevad sõidukis
viibijaid (v.a tagaistmel keskmisel kohal
istuja). Kohe pärast lööki tühjenevad
turvapadjad kiiresti, et mitte häirida
nähtavust ja reisijate väljumist,
-

n
õrgema löögi korral, löögi korral tagaosale
või mõningatel ümberminekujuhtudel
turvapadjad ei avane; reisijate kaitse tagab
tur vavöö. Tur vapadjad ei tööta, kui süüde on
väljas.
See seade avaneb vaid ühe korra. Kui
järgneb teine löök (sama või mõne teise
avarii käigus), siis turvapadi ei avane.
Kokkupõrke andurite piirkonnad
A.
Eest tuleva löögi piirkond.
B. Küljelt tuleva löögi piirkond. Ühe või mitme tur vapadja avanemisel
eraldub natuke suitsu ja kostub heli,
mille põhjuseks on süsteemis oleva
pürotehnilise padruni töölehakkamine.
See suits ei ole kahjulik, ent võib tundlikke
inimesi kergelt ärritada.
Turvapadja avanemisega seotud padruni
lõhkemise müra võib kuulmist lühiajaliselt
mõnevõrra nõrgendada.
Esiturvapadjad
Süsteem, mis kaitseb eest tuleva tugeva löögi
korral juhti ja kaasreisijat, vähendades pea- ja
rindkerevigastuste ohtu.
Juhi tur vavöö asub rooli keskosas, kaasreisija
oma kindalaeka kohal armatuurlauas.
05
Turvalisus

102
Aktiveerumine
Turvapadjad avanevad (v.a kaasreisija
tur vapadi, kui see on blokeeritud) tugeva eest
tuleva löögi korral, mis mõjub ter vele või osale
esimesest löögitsoonist A, järgides sõiduki
pikitelge horisontaalplaanis ja suunatuna
sõiduki esiosast tagaossa.
Eesmine tur vapadi avaneb juhi rindkere ja pea
ning rooli vahele ja kaasreisija rindkere ja pea
ning armatuurlaua vahele, et hoida ära reisija
paiskumist ettepoole.
Süsteemi rike
Näidikuteplokis märgutule süttimisel
pöörduge süsteemi kontrollimiseks
esindusse või kvalifitseeritud töökoja
poole. Tugeva löögi korral ei tar vitse
turvapadjad enam avaneda.
Turvakardinad
Süsteem kaitseb tugeva külgkokkupõrke
korral juhti ja kaasreisijat, et vähendada
rindkerevigastuste ohtu puusade ja õlgade
vahel.
Külgturvapadjad asuvad istme seljatugede
uksepoolses küljes.
Avanemine
Turvapadi avaneb vaid löögipoolsel küljel
tugeva löögi korral ter vele või osale külgmisest
löögipiirkonnast B , löök mõjub ristisuunas
sõiduki pikiteljele horisontaalplaanis ja suunaga
väljast sisse.
Külgturvapadi avaneb esiistmel istuja puusa ja
õla ning vastava uksepaneeli vahele.
Turvakardinad
Süsteem parandab juhi ja kaasreisijate
(v.a keskmisel tagaistmel reisija) kaitset
tugeva külgkokkupõrke korral, et vähendada
peavigastuste ohtu.
Turvakardinad asuvad uksepostides ja salongi
ülaosas.
Avanemine/
Turvakardin avaneb samaaegselt
külgturvapadjaga löögipoolsel küljel tugeva
löögi korral ter vele või osale külgmisest
löögipiirkonnast B , löök mõjub ristisuunas
sõiduki pikiteljele horisontaalplaanis ja suunaga
väljast sisse.
Tur vakardin avaneb esi- või tagaistmel reisija ja
akna vahele.
Rike
Kui näidikuteplokis süttib see
hoiatustuli, kostub helisignaal
ja ekraanile ilmub teade,
laske süsteem esinduses või
kvalifitseeritud töökojas üle
kontrollida. Tugeva löögi korral ei
tarvitse turvapadjad enam avaneda.
Kergema kokkupõrke, külgsuunalise
löögi või ümbermineku korral ei tar vitse
turvapadi avaneda.
Tagant või eest tuleva kokkupõrke korral
turvapadi ei avane.
05
Turvalisus