2015 OPEL ANTARA Omaniku käsiraamat (in Estonian)

Sõitmine ja töörežiim135
4. Hoida käigu lukustusevabastusnuppu allavajutatuna.
5. Nihutada kang neutraalasendisse
( N ).
6. Panna ilukate tagasi.
7. Käivitada mootor ja nihutada käigukangi käigu valimiseks.
Lasta rikke põhjus hooldustöökojas
kõrvaldada.
Käsilülituskäigukast
Tagasikäigu sisselülitamiseks seisva
sõiduki korral oodata pärast
siduripedaali allavajutamist
3 sekundit ja lülitada käik sisse.
Kui käik sisse ei lülitu, lükata
käigukang neutraalasendisse,
vabastada siduripedaal, vajutada
siduripedaal uuesti alla ja proovida
veel kord tagasikäiku sisse lülitada.
Sidurit ei tohi asjatult libistada.
Siduri lahutamiseks tuleb
siduripedaal täielikult alla vajutada. Siduripedaalile ei tohi jalga toetada.
Ettevaatust
Sõitmise ajal ei soovitata kätt
pidevalt käigukangil hoida.

136Sõitmine ja töörežiimVeosüsteemid
Nelikvedu Nelikvedu on aktiivne vajadusel
automaatselt käivituv süsteem, mis ei
nõua juhipoolset sekkumist. Sõltuvalt
sõitmisoludest lülitub sõiduk
kaherattaveolt nelikveole ja vastupidi, et tagada vajadusel parem vedu ja
stabiilsus.
Kui esirattad hakkavad libisema, siis
hakkavad tagarattad sõidukit
nõutaval viisil automaatselt vedama.
Suurem pöördemoment edastatakse
parema veoga ratastele, mis tagab
pidevalt sõiduki optimaalse
haarduvuse. Rasketes tingimustes
võib olla kuulda mõningat
rakendumisest tekkivat müra.
Nii nagu süsteem võimaldab sõidukil
maastikul sõita, saab sõita ka
tavalistel teedel rehvide ja
jõuülekande ülemäärase kulumiseta
või juhitavuse halvenemiseta.
Jälgige, et rehvidel (k.a varuratas)
oleks õige rõhk 3 211 ja rehvid
vastaksid domineerivateleteetingimustele. Süsteemi
optimaalse talitluse huvides ei tohi sõiduki rehvid olla erinevalt kulunud.
Kui näidikuplokis hakkab sõidu ajal
vilkuma märgutuli B, siis on nelikvedu
ajutiselt keelatud. Kui B jääb pidevalt
vilkuma, siis tuleb abi saamiseks
pöörduda hooldustöökotta.
Nelikveo märgutuli B 3 87.
Sõit maanteel
Suurendatud veojõuga nelikvedu omavad sõidukid tagavad halbades
teeoludes, eriti rohke lume ja jää
korral, parema juhitavuse. Siiski pole
nelikveoga sõidukid
“libisemiskindlad” ning ei vähenda
pidurdusteekonda.
Nelikveoga sõidukite raskuskese on
tavalistest sõidukitest kõrgemal.
Kurvidesse tuleb siseneda alati õige
sõidukiirusega. Kurvid tuleb läbida väiksema kiirusega, kui seda
võimaldavad tavalised sõidukid.
Sõiduki tavalist juhitavust võivad
mõjutada tugevad risttuuled.
Tugevate risttuulte korral tuleb kiirust
vähendada.Sõit avamaastikul
■ Vältida tuleb esiletungivaid objekte (nt kivirahne või kände), mis võivad
kahjustada sõiduki põhja ja rehve.
■ Pärast poris sõitmist tuleb kontrollida pidureid ning puhastada
pidurduspindadelt ülemäärane
pori.
■ Raskel maastikul sõites tuleb roolirattast kindlalt kinni hoida.
Maastikutingimused võivad
põhjustada rooli kiire ja ootamatu
liikumise.
Arvesse tuleb võtta kliirensit, kallet,
sisenemis- ja väljumisnurka ning vee
või lume sügavust; eriti tähelepanelik
tuleb olla mägisel maastikul ja vees
või lumes, kus sõiduk võib kinni jääda
ja kahjustusi saada.
Sõiduki mõõtmed 3 208.
Sõiduki pukseerimine 3 193.
Sõitmine vees
Ärge ületage maksimaalset
veessõidusügavust 3 208.

Sõitmine ja töörežiim137
Kontrollige vee sügavust – enne
vettesõitu valige kõige väiksemad
sissesõidu- ja väljumisnurgad. Vee väljalaskesüsteemi sattumise
ärahoidmiseks säilitage mootori püsiv pöörlemiskiirus, kuid pritsmete
vältimiseks ärge ületage kiirust
5 km/h.
Võimaluse korral sõitke pärivoolu,
mitte vastuvoolu. Vastuvoolu
sõitmisel püüdke sõita voolu suhtes
nurga all, et eesmine nurk aitaks vett
tagasi tõrjuda ja vältida selle
sattumist mootoriruumi. Vältige vee
pritsimist – süütesüsteemi niiskumisel võib mootor välja surra.
Vältige vee sattumist
õhuvõtusüsteemi. Vee sattumisel
õhuvõtusüsteemi võib mootor kokku
joosta, mis võib kaasa tuua kuluka
remondi.
Pärast vees sõitmist kontrollige
pidureid – märjad pidurid pole nii
efektiivsed, kui kuivad. Pärast
veessõitu on vajalikud hooldustööd, mille hulka kuulub esimesel
võimalusel veest tekkinud saaste
kontrollimine.Hoolduskontrollimised pärast
veessõitu
Kontrollige, et vesi pole tunginud
järgmistesse kohtadesse:
■ Pidurivedeliku paak
■ Õhupuhasti filterelement
■ Mootor
■ Käigukast
■ Sillad
■ Sõiduki sisemus
Määrige uuesti / asendage õli kõigis
neis kohtades, kus õli või
hüdrovedelik on piimja välimusega,
mis näitab veega saastumist.
Puhastamine
Pärast maastikul sõitmist tuleb sõiduk
põhjalikult puhastada nii kiiresti kui
võimalik.
Pori ei tohi sõidukil lasta kuskil
kuivada, kuna see muutub
abrasiivseks ning võib kahjustada
värvi, klaasi, tihendeid, laagreid ja
pidurite komponente. Kui jätta pori
kivistuma, siis võib see oluliselt
mõjutada õhuvoolu läbi ja üle
mehhaaniliste osade ning põhjustadalokaalseid ülekuumenemisi ja osade
kahjustumist, seda eriti
mootoriruumis.
Õige jahutava õhuvoolu säilitamiseks tuleb jälgida, et radiaatori
jahutuselement ning ala radiaatori ja
vahejahuti/õlijahuti (kui on
paigaldatud) vahel oleks puhas.
Kontrollige radiaatori ja jahuti
jahutuselementidel sadestiste (liivast,
porist) tekkimist.
Kontrollige rehvide turvisemustrit.
Puhastage ja kontrollige sõiduki
mehaanilisi osi, eriti järgmisi kohti:
■ Veovõllid, k.a tihenduslõõtsad
■ Esipidurite pidurisadulad, klotsid ja kettad
■ Esivedrustus
■ Sidurikahvli tihenduslõõtsad
■ Tagapidurite pidurisadulad, klotsid ja kettad
■ Tagavedrustus
■ Kütusepaak ja alumine kaitsepiire
■ Rõhuühtlustid, sillad ja kütusepaak
■ Koormustundlik klapp

138Sõitmine ja töörežiim
■ Käigukast ja alumine kaitsepiire
■ Mootori karteripõhi ja kaitsepiire
Tähele tuleb panna järgmist: ■ Kõrgsurvepesu veejuga ei tohi suunata otse sõiduki tihenditele.
■ Kogu pori ja kivide eemaldamiseks pidurisadulatest ja piduriklotside
kulumise kontrollimiseks tuleb
eemaldada rattad.
■ Mootori karteripõhja ja kütusepaagi
kahjustamise vältimiseks tuleb
alumiste piirete ülemised küljed
kividest puhastada.Pidurid
Pidurisüsteem koosneb kahest
sõltumatust pidurikontuurist.
Ühe pidurikontuuri rikke korral on
võimalik sõidukit pidurdada teise
pidurikontuuri abil. Pidurdusvõimsus
saavutatakse siiski ainult pedaali
tugeval vajutamisel. Selleks on vaja
oluliselt rohkem jõudu.
Pidurdusteekond on pikem. Enne
sõidu jätkamist tuleb pöörduda abi
saamiseks hooldustöökotta.
Kui mootor ei tööta, kaob
pidurivõimendi mõju pärast üht või kaht vajutust piduripedaalile. Pärast
seda rakenduvad pidurid sama
tõhusalt, kuid selleks on vaja
kasutada palju rohkem jõudu. Seda
tuleb kindlasti meeles pidada sõiduki
pukseerimisel.
Märgutuli R 3 86.
ABS pidurisüsteem
Blokeerumisvastane pidurisüsteem
(ABS) väldib rataste blokeerumist.ABS alustab pidurdusjõu
reguleerimist kohe, kui ratas hakkab
blokeeruma. Sõiduki juhitavus säilib
ka tugeval pidurdamisel.
ABSi rakendumisest annab märku
piduripedaali pulseerimine ja
reguleerimisprotsessi müra.
Optimaalseks pidurdamiseks tuleb
piduripedaali pidurdamise lõpuni
täielikult all hoida, pööramata
tähelepanu pedaali pulseerimisele.
Piduripedaali tuleb vajutada
muutumatu jõuga.
Pärast käivitumist teeb süsteem
isetesti, mis võib olla kuuldav.
Märgutuli u 3 87.
Rike9 Hoiatus
ABS-süsteemi tõrke korral võivad
rattad tavalisest suurema
pidurdusjõu tõttu blokeeruda.
ABS-i eelised ei ole enam
kasutatavad. Tugeva pidurdamise korral võib sõiduk kaotada
juhitavuse ja kõrvale kalduda.

Sõitmine ja töörežiim139
Sõitmist on võimalik jätkata, kuid
tuleb olla hoolikas ja ettenägelik.
Lasta rikke põhjus hooldustöökojas
kõrvaldada.
Seisupidur Elektriline seisupidur
Rakendamine seisva sõiduki korral
Tõmmata lülitit m: elektriline
seisupidur rakendub piisava jõuga
automaatselt. Maksimaalse jõu
saavutamiseks, nt haagisega või
kallakul parkimisel, tuleb tõmmata
lülitit m kaks korda.
Elektrilist seisupidurit saab alati sisse
lülitada – isegi siis, kui süüde on välja lülitatud.
Elektrilist seisupidurit ei tohi kasutada
liiga sageli seisva mootori korral, sest
see tühjendab akut.
Enne sõidukist lahkumist kontrollida
elektrilise seisupiduri olekut.
Märgutuli m 3 86.
Vabastamine
Lülitada süüde sisse. Hoida
piduripedaali allavajutatuna ja
seejärel vajutada lülitit m.
Kui elektriline seisupidur
vabastatakse piduripedaali
vajutamata, siis antakse
hoiatussignaal ja näidikuplokis süttib
märgutuli - 3 91.
Sõidu alustamise funktsioon
Valides töötava mootoriga edasikäigu (käsilülituskäigukast) või lülitades D
(automaatkäigukast) ja vajutades seejärel gaasipedaali, vabastatakse
elektriline seisupidur automaatselt.
See ei ole võimalik, kui samal ajal
tõmmata lülitit m.See funktsioon aitab ka sõidu
alustamist kallakutel.
Järsk sõidu alustamine võib
lühendada kuluvate osade tööiga.
Dünaamiline pidurdamine liikuva
sõiduki korral
Kui sõiduk liigub ja lülitit m hoitakse
ülestõmmatuna, siis antakse
hoiatussignaal ja elektrilise
seisupiduri süsteem aeglustab
sõidukit, kuid seisupidurit ei
rakendata staatiliselt.
Niipea kui lüliti m vabastatakse,
lõpeb dünaamiline pidurdamine.
Rike
Elektrilise seisupiduri rikkerežiimi
näidatakse märgutulega j 3 87.
Elektrilise seisupiduri rakendamine
rikke korral: tõmmata ja hoida lülitit
m selles asendis mõne sekundi
jooksul. Kui märgutuli m põleb, on
elektriline seisupidur edukalt
rakendatud.

140Sõitmine ja töörežiim
Elektrilise seisupiduri vabastamine:
tõmmata ja hoida lülitit m selles
asendis mõne sekundi jooksul. Kui
märgutuli m kustub, on elektriline
seisupidur edukalt vabastatud.
Kui märgutuli m vilgub, ei ole
elektriline seisupidur täielikult
rakendatud või vabastatud. Kui m
vilgub pidevalt sisselülitatud süüte ja
allavajutatud piduripedaali korral,
vabastage elektriline seisupidur ja
püüdke seda uuesti rakendada.
Kui m jätkab vilkumist, siis ei tohi
sõidukiga sõita. Vajaduse korral
asetage rataste ette ja taha
tõkiskingad või muud seda
funktsiooni täitvad esemed, et vältida
sõiduki liikuma hakkamist. Pöörduda
rikke põhjuse kõrvaldamiseks
töökotta.
Pidurivõimendi
Piduripedaali kiirel ja tugeval
vajutamisel rakendatakse
automaatselt maksimaalset
pidurdusjõudu.Piduripedaali tuleb vajutada
muutumatu jõuga seni, kuni on vaja pidurdada maksimaalse
pidurdusjõuga. Piduripedaali
vabastamisel väheneb automaatselt
maksimaalne pidurdusjõud.
Tõusul paigaltvõtu
abisüsteem Kallakutel toimuvate paigaltvõttude
korral väldib süsteem
ettekavatsemata liikumisi.
Kui vabastate piduripedaali pärast
kallakul peatamist, siis jäävad pidurid rakendatuks veel 2 sekundi jooksul.Pidurid vabastatakse automaatselt,
kui sõiduk hakkab kiirenevalt liikuma.Sõidu kontrollüksus
Elektrooniline
stabiilsuskontroll Elektrooniline stabiilsuskontroll
suurendab vajadusel sõidu stabiilsust
sõltumata teekatte omadustest või
rehvide haardumisest. See väldib ka
rataste libisevat pöörlemist.
Kohe kui sõiduk hakkab kõrvale
kalduma (alajuhitavus/ülejuhitavus),
toimub mootori pöördemomendi
vähendamine ning rataste eraldi
pidurdamine. See suurendab oluliselt
sõidu stabiilsust libedal teel.
Elektrooniline stabiilsuskontroll on
töövalmis niipea, kui pärast süüte
sisselülitamist kustuvad näidikuploki
märgutuled b ja t.
Märgutuli b vilgub, kui elektrooniline
stabiilsuskontroll on sisse lülitatud
3 88.

Sõitmine ja töörežiim1419Hoiatus
Juht ei tohi ka selle funktsiooni
kasutamise ajal tavalisest
hooletumalt sõita.
Sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele.
Väljalülitamine
Elektroonilise stabiilsuskontrolli
kasutamisel, kui rattad libisevad või
on märjad, lumisel või jäisel teel, ei
pruugi gaasipedaali vajutamisel
mootori pöörlemiskiirus kasvada. Sõidukiga ei pruugi olla võimalik
sõita.
Mootori pöörete tõstmiseks tuleb elektrooniline stabiilsuskontroll väljalülitada, vajutades korraks nuppu t.
Armatuurlaual süttib märgutuli t.
Elektrooniline stabiilsuskontroll lülitub
uuesti sisse nupu t taasvajutamisel.
Märgutuli kustub.
Märgutuli t 3 88.
Hüdrauliline pidurivõimendi Kui elektrooniline stabiilsuskontroll
aktiveerub ja tuvastab
avariisituatsiooni, mis nõuab tugevat
pidurdamist, siis edastab
stabiilsuskontroll ratastele suurema pidurdusrõhu.
Aktiivne ümberminekukaitse Kui sõiduk liigub ebastabiilselt, siis
aitab see funktsioon säilitada
normaalset stabiilsust.Haagise stabiilsusabi
Kui süsteem märkab haagise
vänderdamist, vähendab süsteem mootori võimsust ning pidurdab eraldi sõidukit ja haagist, kuni
vänderdamine lõpeb. Süsteem
töötamise ajal tuleb hoida rooli nii
liikumatuna kui võimalik.
Laskumise
kontrollsüsteem Laskumise kontrollsüsteem (DCS)
võimaldab sõidukil sõita väikese
kiirusega piduripedaali vajutamata.
Sisselülitatud süsteemi korral
aeglustub sõiduki liikumine
automaatselt väikesele kiirusele ja
see kiirus jääb püsivaks. Aktiivse
süsteemi korral võib täheldada
mõningat pidurisüsteemist lähtuvat
müra või vibratsiooni.Ettevaatust
Kasutada ainult avamaastikul
järsust kallakust laskumisel. Mitte kasutada tavalisel teepinnal

142Sõitmine ja töörežiimsõites. Dünaamilise
stabiilsuskontrolli funktsiooni
asjatu kasutamine, näiteks
tavalisel teel sõites, võib
kahjustada pidurisüsteemi ja
elektroonilist stabiilsuskontrolli
süsteemi.
Sisselülitamine
Vajutada kiirusel, mis on ligikaudu
alla 50 km/h, nuppu u. Näidikuplokis
hakkab vilkuma roheline märgutuli u,
mis näitab DCS-i aktiveerumist. DCS
ei aktiveeru kiirustel üle 50 km/h
(seda isegi nupu vajutamisel).
Väljalülitamine
Vajutage nuppu u uuesti. Roheline
märgutuli u kustub. Süsteemi
väljalülitumise kutsub esile samuti
piduri- või gaasipedaali vajutamine.
Rike Kollane märgutuli u vilgub, et näidata
süsteemi mittevalmisolekut tööks,
mis võib olla põhjustatud
hõõrdmaterjali kõrgest
temperatuurist (ligikaudu
350–400 °C) tugeva või korduva pidurdamise tõttu. See kustub, kui
temperatuur langeb alla 350 °C.
Kollane märgutuli u süttib, et näidata
süsteemi mittevalmisolekut tööks, mis võib olla põhjustatud
hõõrdmaterjali äärmiselt kõrgest
temperatuurist (ligikaudu üle 400 °C)
tugeva või korduva pidurdamise tõttu. See kustub, kui temperatuur langeb
alla 350 °C. Temperatuurid võivad
erineda sõltuvalt sõiduki tingimustest
või välistest tingimustest.
Kollase märgutule u vilkumine või
põlemine suunab juhi tähelepanu sellele, et hõõrdmaterjal vajabjahutamist – sõitke autoga niipalju kui
võimalik pidureid kasutamata. Kui
märgutuli ei kustu, siis laske rikke
põhjus hooldustöökojas kõrvaldada.
DCS-i märgutuled u 3 88.
Automaatne rõhtsuse
juhtsüsteem Sõidu ajal toimub sõiduki tagaosa
asendi automaatne seadmine sõiduki koormatuse järgi. Sõiduomaduste
parandamiseks suurendatakse
vedrustust ning kliirensit.
Automaatne rõhtsuse juhtsüsteem
lülitub sisse pärast teatava vahemaa
läbimist olenevalt sõiduki
koormatusest ja tee olukorrast.
Süsteemi rikke korral ei tohi sõiduki
kandevõimet täielikult ära kasutada.
Lasta rikke põhjus hooldustöökojas
kõrvaldada.
Esitulede valgustuskauguse
reguleerimine 3 108.