Page 137 of 221

Sõitmine ja töörežiim135
Sõit avamaastikul■ Vältida tuleb esiletungivaid objekte (nt kivirahne või kände), mis võivadkahjustada sõiduki põhja ja rehve.
■ Pärast poris sõitmist tuleb kontrollida pidureid ning puhastada
pidurduspindadelt ülemäärane
pori.
■ Raskel maastikul sõites tuleb roolirattast kindlalt kinni hoida.
Maastikutingimused võivad
põhjustada rooli kiire ja ootamatu
liikumise.
Arvesse tuleb võtta kliirensit, kallet,
sisenemis- ja väljumisnurka ning vee
või lume sügavust; eriti tähelepanelik
tuleb olla mägisel maastikul ja vees
või lumes, kus sõiduk võib kinni jääda ja kahjustusi saada.
Sõiduki mõõtmed 3 205.
Sõiduki pukseerimine 3 189.
Sõitmine vees
Ärge ületage maksimaalset
veessõidusügavust 3 205.Kontrollige vee sügavust – enne
vettesõitu valige kõige väiksemad
sissesõidu- ja väljumisnurgad. Vee väljalaskesüsteemi sattumise
ärahoidmiseks säilitage mootori püsiv
pöörlemiskiirus, kuid pritsmete
vältimiseks ärge ületage kiirust
5 km/h.
Võimaluse korral sõitke pärivoolu,
mitte vastuvoolu. Vastuvoolu
sõitmisel püüdke sõita voolu suhtes
nurga all, et eesmine nurk aitaks vett
tagasi tõrjuda ja vältida selle
sattumist mootoriruumi. Vältige vee
pritsimist – süütesüsteemi niiskumisel võib mootor välja surra.
Vältige vee sattumist
õhuvõtusüsteemi. Vee sattumisel
õhuvõtusüsteemi võib mootor kokku
joosta, mis võib kaasa tuua kuluka remondi.
Pärast vees sõitmist kontrollige
pidureid – märjad pidurid pole nii efektiivsed, kui kuivad. Pärast
veessõitu on vajalikud hooldustööd,
mille hulka kuulub esimesel
võimalusel veest tekkinud saaste
kontrollimine.Hoolduskontrollimised pärast
veessõitu
Kontrollige, et vesi pole tunginud
järgmistesse kohtadesse:
■ Pidurivedeliku paak
■ Õhupuhasti filterelement
■ Mootor
■ Käigukast
■ Sillad
■ Sõiduki sisemus
Määrige uuesti / asendage õli kõigis
neis kohtades, kus õli või
hüdrovedelik on piimja välimusega,
mis näitab veega saastumist.
Puhastamine
Pärast maastikul sõitmist tuleb sõiduk
põhjalikult puhastada nii kiiresti kui
võimalik.
Pori ei tohi sõidukil lasta kuskil
kuivada, kuna see muutub
abrasiivseks ning võib kahjustada
värvi, klaasi, tihendeid, laagreid ja
pidurite komponente. Kui jätta pori
kivistuma, siis võib see oluliselt
mõjutada õhuvoolu läbi ja üle
mehhaaniliste osade ning põhjustada
Page 138 of 221

136Sõitmine ja töörežiim
lokaalseid ülekuumenemisi ja osade
kahjustumist, seda eriti
mootoriruumis.
Õige jahutava õhuvoolu säilitamiseks
tuleb jälgida, et radiaatori
jahutuselement ning ala radiaatori ja
vahejahuti/õlijahuti (kui on
paigaldatud) vahel oleks puhas.
Kontrollige radiaatori ja jahuti
jahutuselementidel sadestiste (liivast, porist) tekkimist.
Kontrollige rehvide turvisemustrit.
Puhastage ja kontrollige sõiduki
mehaanilisi osi, eriti järgmisi kohti:
■ Veovõllid, k.a tihenduslõõtsad
■ Esipidurite pidurisadulad, klotsid ja kettad
■ Esivedrustus
■ Sidurikahvli tihenduslõõtsad
■ Tagapidurite pidurisadulad, klotsid ja kettad
■ Tagavedrustus
■ Kütusepaak ja alumine kaitsepiire
■ Rõhuühtlustid, sillad ja kütusepaak
■ Koormustundlik klapp■ Käigukast ja alumine kaitsepiire
■ Mootori karteripõhi ja kaitsepiire
Tähele tuleb panna järgmist: ■ Kõrgsurvepesu veejuga ei tohi suunata otse sõiduki tihenditele.
■ Kogu pori ja kivide eemaldamiseks pidurisadulatest ja piduriklotside
kulumise kontrollimiseks tuleb
eemaldada rattad.
■ Mootori karteripõhja ja kütusepaagi
kahjustamise vältimiseks tuleb
alumiste piirete ülemised küljed
kividest puhastada.Pidurid
Pidurisüsteem koosneb kahest
sõltumatust pidurikontuurist.
Ühe pidurikontuuri rikke korral on
võimalik sõidukit pidurdada teise pidurikontuuri abil. Pidurdusvõimsus
saavutatakse siiski ainult pedaali
tugeval vajutamisel. Selleks on vaja
oluliselt rohkem jõudu.
Pidurdusteekond on pikem. Enne
sõidu jätkamist tuleb pöörduda abi
saamiseks hooldustöökotta.
Kui mootor ei tööta, kaob
pidurivõimendi mõju pärast üht või
kaht vajutust piduripedaalile. Pärast
seda rakenduvad pidurid sama
tõhusalt, kuid selleks on vaja
kasutada palju rohkem jõudu. Seda
tuleb kindlasti meeles pidada sõiduki
pukseerimisel.
Märgutuli R 3 86.
ABS pidurisüsteem
Blokeerumisvastane pidurisüsteem
(ABS) väldib rataste blokeerumist.
Page 139 of 221

Sõitmine ja töörežiim137
ABS alustab pidurdusjõu
reguleerimist kohe, kui ratas hakkab
blokeeruma. Sõiduki juhitavus säilib
ka tugeval pidurdamisel.
ABSi rakendumisest annab märku
piduripedaali pulseerimine ja
reguleerimisprotsessi müra.
Optimaalseks pidurdamiseks tuleb
piduripedaali pidurdamise lõpuni
täielikult all hoida, pööramata
tähelepanu pedaali pulseerimisele.
Piduripedaali tuleb vajutada
muutumatu jõuga.
Pärast käivitumist teeb süsteem
isetesti, mis võib olla kuuldav.
Märgutuli u 3 87.
Rike9 Hoiatus
ABS-süsteemi tõrke korral võivad
rattad tavalisest suurema
pidurdusjõu tõttu blokeeruda.
ABS-i eelised ei ole enam
kasutatavad. Tugeva pidurdamise korral võib sõiduk kaotada
juhitavuse ja kõrvale kalduda.
Sõitmist on võimalik jätkata, kuid
tuleb olla hoolikas ja ettenägelik.
Lasta rikke põhjus hooldustöökojas
kõrvaldada.
Seisupidur
Elektriline seisupidur
Rakendamine seisva sõiduki korral
Tõmmata lülitit m: elektriline
seisupidur rakendub piisava jõuga
automaatselt. Maksimaalse jõu
saavutamiseks, nt haagisega või
kallakul parkimisel, tuleb tõmmata
lülitit m kaks korda.
Elektrilist seisupidurit saab alati sisse
lülitada – isegi siis, kui süüde on välja lülitatud.
Elektrilist seisupidurit ei tohi kasutada
liiga sageli seisva mootori korral, sest
see tühjendab akut.
Enne sõidukist lahkumist kontrollida
elektrilise seisupiduri olekut.
Märgutuli m 3 86.
Vabastamine
Lülitada süüde sisse. Hoida
piduripedaali allavajutatuna ja
seejärel vajutada lülitit m.
Kui elektriline seisupidur
vabastatakse piduripedaali
vajutamata, siis antakse
hoiatussignaal ja näidikuplokis süttib
märgutuli - 3 91.
Sõidu alustamise funktsioon
Valides töötava mootoriga edasikäigu (käsilülituskäigukast) või lülitades D
(automaatkäigukast) ja vajutades seejärel gaasipedaali, vabastatakse
elektriline seisupidur automaatselt.
See ei ole võimalik, kui samal ajal
tõmmata lülitit m.
Page 140 of 221

138Sõitmine ja töörežiim
See funktsioon aitab ka sõidu
alustamist kallakutel.
Järsk sõidu alustamine võib
lühendada kuluvate osade tööiga.
Dünaamiline pidurdamine liikuva
sõiduki korral
Kui sõiduk liigub ja lülitit m hoitakse
ülestõmmatuna, siis antakse
hoiatussignaal ja elektrilise
seisupiduri süsteem aeglustab
sõidukit, kuid seisupidurit ei
rakendata staatiliselt.
Niipea kui lüliti m vabastatakse,
lõpeb dünaamiline pidurdamine.
Rike
Elektrilise seisupiduri rikkerežiimi
näidatakse märgutulega j 3 87.
Elektrilise seisupiduri rakendamine
rikke korral: tõmmata ja hoida lülitit
m selles asendis mõne sekundi
jooksul. Kui märgutuli m põleb, on
elektriline seisupidur edukalt
rakendatud.Elektrilise seisupiduri vabastamine:
tõmmata ja hoida lülitit m selles
asendis mõne sekundi jooksul. Kui
märgutuli m kustub, on elektriline
seisupidur edukalt vabastatud.
Kui märgutuli m vilgub, ei ole
elektriline seisupidur täielikult
rakendatud või vabastatud. Kui m
vilgub pidevalt sisselülitatud süüte ja allavajutatud piduripedaali korral,
vabastage elektriline seisupidur ja
püüdke seda uuesti rakendada.
Kui m jätkab vilkumist, siis ei tohi
sõidukiga sõita. Vajaduse korral
asetage rataste ette ja taha
tõkiskingad või muud seda
funktsiooni täitvad esemed, et vältida
sõiduki liikuma hakkamist. Pöörduda
rikke põhjuse kõrvaldamiseks
töökotta.
Pidurivõimendi
Piduripedaali kiirel ja tugeval
vajutamisel rakendatakse
automaatselt maksimaalset
pidurdusjõudu.Piduripedaali tuleb vajutada
muutumatu jõuga seni, kuni on vaja
pidurdada maksimaalse
pidurdusjõuga. Piduripedaali
vabastamisel väheneb automaatselt
maksimaalne pidurdusjõud.
Tõusul paigaltvõtu
abisüsteem Kallakutel toimuvate paigaltvõttude
korral väldib süsteem
ettekavatsemata liikumisi.
Kui vabastate piduripedaali pärast
kallakul peatamist, siis jäävad pidurid rakendatuks veel 2 sekundi jooksul.
Pidurid vabastatakse automaatselt,
kui sõiduk hakkab kiirenevalt liikuma.
Page 141 of 221

Sõitmine ja töörežiim139Sõidu kontrollüksus
Elektrooniline
stabiilsuskontroll Elektrooniline stabiilsuskontroll
suurendab vajadusel sõidu stabiilsust
sõltumata teekatte omadustest või
rehvide haardumisest. See väldib ka
rataste libisevat pöörlemist.
Kohe kui sõiduk hakkab kõrvale
kalduma (alajuhitavus/ülejuhitavus),
toimub mootori pöördemomendi
vähendamine ning rataste eraldi
pidurdamine. See suurendab oluliselt
sõidu stabiilsust libedal teel.
Elektrooniline stabiilsuskontroll on
töövalmis niipea, kui pärast süüte
sisselülitamist kustuvad näidikuploki
märgutuled b ja t.
Märgutuli b vilgub, kui elektrooniline
stabiilsuskontroll on sisse lülitatud
3 88.9 Hoiatus
Juht ei tohi ka selle funktsiooni
kasutamise ajal tavalisest
hooletumalt sõita.
Sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele.
Väljalülitamine
Elektroonilise stabiilsuskontrolli
kasutamisel, kui rattad libisevad või
on märjad, lumisel või jäisel teel, ei
pruugi gaasipedaali vajutamisel
mootori pöörlemiskiirus kasvada. Sõidukiga ei pruugi olla võimalik
sõita.
Mootori pöörete tõstmiseks tuleb elektrooniline stabiilsuskontroll väljalülitada, vajutades korraks nuppu t.
Armatuurlaual süttib märgutuli t.
Elektrooniline stabiilsuskontroll lülitub
uuesti sisse nupu t taasvajutamisel.
Märgutuli kustub.
Märgutuli t 3 88.
Hüdrauliline pidurivõimendi Kui elektrooniline stabiilsuskontroll
aktiveerub ja tuvastab
avariisituatsiooni, mis nõuab tugevat
pidurdamist, siis edastab
stabiilsuskontroll ratastele suurema pidurdusrõhu.
Aktiivne ümberminekukaitse Kui sõiduk liigub ebastabiilselt, siis
aitab see funktsioon säilitada
normaalset stabiilsust.
Page 142 of 221

140Sõitmine ja töörežiim
Haagise stabiilsusabiKui süsteem märkab haagise
vänderdamist, vähendab süsteem
mootori võimsust ning pidurdab eraldi
sõidukit ja haagist, kuni
vänderdamine lõpeb. Süsteem
töötamise ajal tuleb hoida rooli nii
liikumatuna kui võimalik.
Laskumise
kontrollsüsteem
Laskumise kontrollsüsteem (DCS)
võimaldab sõidukil sõita väikese
kiirusega piduripedaali vajutamata.
Sisselülitatud süsteemi korral
aeglustub sõiduki liikumine
automaatselt väikesele kiirusele ja
see kiirus jääb püsivaks. Aktiivse
süsteemi korral võib täheldada
mõningat pidurisüsteemist lähtuvat
müra või vibratsiooni.Ettevaatust
Kasutada ainult avamaastikul
järsust kallakust laskumisel. Mitte kasutada tavalisel teepinnal
sõites. Dünaamilise
stabiilsuskontrolli funktsiooni
asjatu kasutamine, näiteks
tavalisel teel sõites, võib
kahjustada pidurisüsteemi ja
elektroonilist stabiilsuskontrolli
süsteemi.
Sisselülitamine
Vajutada kiirusel, mis on ligikaudu
alla 50 km/h, nuppu u. Näidikuplokis
hakkab vilkuma roheline märgutuli u,
mis näitab DCS-i aktiveerumist. DCS
ei aktiveeru kiirustel üle 50 km/h
(seda isegi nupu vajutamisel).
Väljalülitamine
Vajutage nuppu u uuesti. Roheline
märgutuli u kustub. Süsteemi
väljalülitumise kutsub esile samuti
piduri- või gaasipedaali vajutamine.
Rike Kollane märgutuli u vilgub, et näidata
süsteemi mittevalmisolekut tööks,
mis võib olla põhjustatud
hõõrdmaterjali kõrgest
temperatuurist (ligikaudu
350–400 °C) tugeva või korduva pidurdamise tõttu. See kustub, kui
temperatuur langeb alla 350 °C.
Kollane märgutuli u süttib, et näidata
süsteemi mittevalmisolekut tööks, mis võib olla põhjustatud
hõõrdmaterjali äärmiselt kõrgest
temperatuurist (ligikaudu üle 400 °C)
tugeva või korduva pidurdamise tõttu. See kustub, kui temperatuur langeb
alla 350 °C. Temperatuurid võivad
erineda sõltuvalt sõiduki tingimustest
või välistest tingimustest.
Kollase märgutule u vilkumine või
põlemine suunab juhi tähelepanu sellele, et hõõrdmaterjal vajab
Page 143 of 221

Sõitmine ja töörežiim141
jahutamist – sõitke autoga niipalju kui
võimalik pidureid kasutamata. Kui
märgutuli ei kustu, siis laske rikke
põhjus hooldustöökojas kõrvaldada.
DCS-i märgutuled u 3 88.
Automaatne rõhtsuse
juhtsüsteem Sõidu ajal toimub sõiduki tagaosa
asendi automaatne seadmine sõiduki
koormatuse järgi. Sõiduomaduste
parandamiseks suurendatakse
vedrustust ning kliirensit.
Automaatne rõhtsuse juhtsüsteem
lülitub sisse pärast teatava vahemaa
läbimist olenevalt sõiduki
koormatusest ja tee olukorrast.
Süsteemi rikke korral ei tohi sõiduki
kandevõimet täielikult ära kasutada.
Lasta rikke põhjus hooldustöökojas
kõrvaldada.
Esitulede valgustuskauguse
reguleerimine 3 107.Juhi abisüsteemid9 Hoiatus
Juhi abisüsteemid on töötatud
välja selleks, et juhti aidata, mitte
aga selleks, et tema
tähelepanelikkust asendada.
Sõidukiga sõites võtab juht endale täieliku vastutuse.
Juhiabisüsteemide kasutamisel
jälgige alati hoolikalt
hetkeolukorda liikluses.
Püsikiiruse regulaator
Püsikiiruse regulaator võib
salvestada ja hoida kiirust, mis on üle
40 km/h. Üles- või allamäge sõites
võib sõiduki kiirus erineda
salvestatud kiirusest.
Ohutustehnilistel põhjustel tuleb
püsikiiruse regulaatori
rakendamiseks enne üks kord
piduripedaali vajutada.
Kui muutumatu kiirusega sõitmine on
ebasoovitatav, ei tohi püsikiiruse
regulaatorit kasutada.
Kui sõidukil on automaatkäigukast,
võib püsikiiruse regulaatorit kasutada ainult automaatrežiimis.
Märgutuli m 3 92.
Sisselülitamine
Vajutage nuppu e;
näidikuplokis süttib märgutuli m
kollaselt. Kiirendage soovitud
kiiruseni, vajutage nuppu - SET ja
vabastage. Jooksev kiirus
Page 144 of 221

142Sõitmine ja töörežiim
salvestatakse ja seda hakatakse
hoidma. Märgutuli m põleb roheliselt.
Gaasipedaali võib vabastada.
Sõiduki kiirust saab suurendada
gaasipedaali vajutamisega.
Gaasipedaali vabastamisel jätkub
sõit salvestatud kiirusega.
Kiiruse suurendamine Hoides püsikiiruse regulaatorit
aktiivsena, vajutage nuppu + RES ja
jätke allavajutatuks või vajutage
nuppu + RES korduvalt – kiirus
kasvab pidevalt või väikeste
sammude kaupa.
Teise võimalusena kiirendage
soovitud kiiruseni ja salvestage see,
vajutades nuppu - SET.
Kiiruse vähendamine Hoides püsikiiruse regulaatorit
aktiivsena, vajutage nuppu - SET ja
jätke allavajutatuks või vajutage
nuppu - SET korduvalt – kiirus
väheneb pidevalt või väikeste
sammude kaupa.Väljalülitamine
Vajutage nuppu e; märgutuli
m kustub ja sõiduki kiirus väheneb
aeglaselt.
Automaatne väljalülitumine, kui: ■ sõiduki kiirus on alla umbes 45 km/h
■ piduripedaali on vajutatud
■ siduripedaali on vajutatud
■ käigukang on asendis N
■ elektrooniline stabiilsuskontroll töötab.
Salvestatud kiiruse taastamine Vajutage nuppu + RES kiirusel üle
45 km/h. Rakendub mällu salvestatud kiirus.
Salvestatud kiiruse kustutamine
Salvestatud kiirus kustutatakse nupu
e vajutamisel või süüte
väljalülitamisel.Parkimisabi
Parkimisabisüsteem hõlbustab
parkimist, mõõtes sõiduki ja
takistuste vahekaugust ees ja taga ning andes helisignaali. Parkimise
eest vastutab siiski juht.
Süsteem koosneb neljast
ultraheliparkimisandurist, mis
paiknevad eesmise ja tagumise
kaitseraua sees.
Märgutuli r 3 88.