Page 153 of 233

Sõitmine ja töörežiim151Külgmise pimeda nurga
alarm Külgmise pimeda nurga
alarmsüsteem avastab objekte
kummalgi pool sõidukit, piiritletud
pimeda nurga alal, ja teatab neist.
Süsteem annab välispeeglites
visuaalselt märku, kui tuvastatakse,
et mõni objekt ei pruugi olla sise- ja
välispeeglitest nähtav.
Külgmise pimeda nurga alarm
kasutab teatavaid täiustatud
parkimisabi andureid, mis asuvad
eesmises ja tagumises kaitserauas
mõlemal pool sõidukit.9 Hoiatus
Külgmise pimeda nurga alarm ei
asenda juhi nägemisvõimet.
Süsteem ei avasta: ■ pimeda nurga alast välja jäävaid
sõidukeid, mis võivad kiiresti
läheneda;
■ jalakäijaid, jalgrattureid või loomi.
Enne rajavahetust kontrollige alati
kõiki peegleid, vaadake üle õla ja
kasutage suunatuld.
Kui süsteem avastab ettepoole sõites
külgmisel pimeda nurga alal sõiduki,
kui ta kas möödub sellest või see
möödub sõidukist, süttib vastavas
välispeeglis oranž hoiatussümbol B.
Kui juht lülitab seejärel sisse
suunatule, hakkab hoiatussümbol B
merevaikkollaselt vilkuma, et rada ei
tohi vahetada.
Külgmise pimeda nurga alarm on
aktiivne alates kiirustest 10 km/h kuni
140 km/h. Kiiremini kui 140 km/h
sõites lülitub süsteem välja, mida
näitab hoiatussümbolite B kustumine
mõlemas välispeeglis. Kiiruse
aeglustamisel hoiatussümbolid
kustuvad. Kui seejärel avastatakse
pimedal alal sõiduk, süttivad vastaval
küljel nagu tavaliselt hoiatussümbolid
B .
Sõiduki käivitamisel lülituvad mõlema välispeegli näidikud korraks sisse, et
näidata, et süsteem töötab.
Süsteemi saab sisse või välja lülitada infoekraanil, sõiduki
isikupärastamine 3 100.
Juhi infokeskuses kuvatakse
väljalülitamisteade.
Avastamispiirkonnad Avastamispiirkonnad ulatuvad
tagumisest põrkerauast ligikaudu
3 meetri kaugusele tahapoole ja
külgede suunas. Ala kõrgus
maapinnast on ligikaudu 0,5 meetrit
kuni 2 meetrit.
Külgmine pimeda nurga alarm on
konstrueeritud selliselt, et see jätab
arvestamata seisvad objektid, nagu
Page 154 of 233

152Sõitmine ja töörežiim
piirded, postid, äärekivid, seinad ja
talad. Pargitud ja vastutulevaid
sõidukeid ei avastata.
Rike
Tavalistes olukordades võib vahel jääda mõni alarm andmata,
sagedamini märja ilmaga.
Külgmise pimeda nurga alarm ei
toimi, kui tagumise põrkeraua vasak
või parem nurk on pori, mustuse,
lume või lörtsiga kaetud, samuti
tugeva vihma korral.
Puhastamisjuhised 3 204.
Süsteemi rikke korral või kui süsteem ajutiselt ei toimi, ilmub juhi
infoekraanile sellekohane teade.
Pöörduda abi saamiseks
hooldustöökotta.Kütus
Bensiinimootori kütus
Kasutage ainult pliivaba kütust, mis
vastab Euroopa standardile EN 228
või E DIN 51626-1 või samaväärsele.
Mootor suudab põletada E10 kütust,
mis vastab nendele standarditele.
E10 kütuses on kuni 10% bioetanooli.
Kasutada tuleb soovitatud
oktaaniarvuga kütust 3 216. Liiga
madala oktaaniarvuga kütuse
kasutamine võib vähendada mootori
võimsust ja pöördemomenti ning
suurendab veidi kütusekulu.Ettevaatust
Ärge kasutage kütuseid ega kütuselisandeid, mis sisaldavad
metalliühendeid, nt mangaanil
põhinevaid lisandeid. See võib
mootorit kahjustada.
Ettevaatust
Kütuse kasutamine, mis ei vasta
EN 228 ega E DIN 51626-1 ega
sarnastele nõuetele, võib
põhjustada sadet või mootori
kahjustust ning seada ohtu teie
garantii.
Ettevaatust
Liiga madala oktaaniarvuga
kütuse kasutamine võib
halvendada põlemisprotsessi
juhitavust ja põhjustada mootori
kahjustumise.
Kütus vedelgaasiga
sõitmiseks
Vedelgaasi nimetuseks on LPG
(Liquefied Petroleum Gas, veeldatud
naftagaas) või siis prantsuse keeles
GPL (Gaz de Pétrole Liquéfié). LPG-
d tuntakse ka Autogasi nime all.
Page 155 of 233

Sõitmine ja töörežiim153
LPG koosneb peamiselt propaanist ja
butaanist. Oktaaniarv on 105 ja 115
vahel, sõltuvalt butaani sisaldusest.
LPG-d hoiustatakse vedalal kujul
umbes 5–10-baarise rõhu juures.
Keemispunkt sõltub rõhust ja
segamisvahekorrast. Välisõhu rõhu
korral asub see -42 °C (puhas
propaan) ja -0,5 °C (puhas butaan)
juures.Ettevaatust
Süsteem töötab umbes -8 °C kuni
100 °C õhutemperatuuri juures.
LPG-süsteemi täielikku
funktsionaalsust on võimalik tagada vaid siis, kui kasutatakse vedelgaasi,
mis vastab standardi DIN EN 589
minimaalsetele nõuetele.
Kütusevaliku nupp
LPG nupu vajutamine lülitab bensiini
ja vedelgaasi kasutamise vahel
ümber kohe, kui vajalikud
parameetrid (jahutusvedeliku
temperatuur, gaasi temperatuur ja
minimaalne mootorikiirus) on
täidetud. Nõutud määrad täidetakse
tavaliselt pärast umbes 60 sekundi
möödumist (olenevalt
välistemperatuurist) ja pärast
gaasipedaali esmakordset tugevat
allavajutamist. Märgutule olek näitab
kehtivat töörežiimi.
Märgutuli ei
põle=bensiini
kasutamineMärgutuli põleb=vedelgaasi
kasutamineMärgutuli vilgub=lülitamine ei ole
võimalik, üht tüüpi
kütus on
lõppenud.
Niipea kui vedelgaasi paak on tühi,
lülitatub automaatselt sisse bensiini
kasutamine, kuni süüde välja
lülitatakse.
Iga kuue kuu järel tuleb lasta
bensiinipaagil tühjeneda kuni
märgutule Y süttimiseni ja seejärel
tankida. See aitab bensiinitoite korral
kütusekvaliteeti ja süsteemi toimimist säilitada.
Täita paak täielikult regulaarsete
ajavahemike järel, et vältida
korrosiooni teket paagis.
Rikked ja parandusmeetmed
Juhul kui gaasirežiim ei ole võimalik, kontrollige järgnevat.
Page 156 of 233

154Sõitmine ja töörežiim
■ Kas on olemas piisavaltvedelgaasi?
■ Kas käivitamiseks on piisavalt kütust?
Ekstreemsete temperatuuride ning
gaasi koostise koostoime tõttu võib
kuluda natukene rohkem aega, enne
kui süsteem bensiinirežiimilt
gaasirežiimile lülitub.
Kui miinimumnõuded ei ole täidetud,
võib süsteem ekstreemsetes
olukordades samuti tagasi
bensiinirežiimile lülituda.
Kõikide muude tõrgete korral
pöörduge abi saamiseks
hooldustöökotta.Ettevaatust
Selleks et tagada LPG-süsteemi
ohutust ning garantii kehtivust,
tohivad remonditöid ja seadistusi
teostada ainult väljaõpetatud
spetsialistid.
Vedelgaasile lisatakse kindel lõhn (lõhnastatud gaas), selleks et lekkeid
oleks võimalik kergesti tuvastada.
9 Hoiatus
Kui tunnete sõidukis või selle
vahetus läheduses gaasi lõhna,
lülitage kohe bensiinirežiimile
ümber. Tankimise ajal ei tohi
suitsetada. Hoidke kaugemale
lahtisest tulest ja süüteallikatest.
Ärge käivitage mootorit, kui gaasilõhn
on jätkuvalt tajutav. Lasta rikke
põhjus hooldustöökojas kõrvaldada.
Kui kasutate maa-aluseid parklaid,
järgige operaatori juhiseid ja
kohalikke seadusi.
Märkus
Õnnetuse korral lülitage süüde ja
valgustid välja.
Tankimine9 Oht
Enne tankimist lülitage mootor
välja.
Lülitada välja mobiiltelefonid.
Tankimise ajal järgige tankla
kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid.
9 Oht
Kütus on tuleohtlik ja
plahvatusohtlik. Tankimise ajal ei tohi suitsetada. Tankimise ajal
tuleb vältida leegi või sädemete
teket.
Kui sõiduki salongis on tunda
kütuse lõhna, tuleb lasta selle
põhjus kohe hooldustöökojas
kõrvaldada.
Ettevaatust
Vale kütuse tankimisel ärge
lülitage süüdet sisse.
Page 157 of 233
Sõitmine ja töörežiim155
Kütusepaagi täiteava luuk on sõiduki
tagaosas paremal pool.
Kütusepaagi täiteava luuki on
võimalik avada ainult siis, kui sõiduki
lukustus on avatud.
Vajutage klapile selle avamiseks.
Seejärel avage klapp.
Keerake kütusepaagi täiteava korki
aeglaselt vastupäeva selle
avamiseks.
Kütusepaagi täiteava korgi saab
kinnitada täiteava luugi küljes olevale
klambri külge.
Tankimiseks sisestage pumba otsik
täielikult ja lülitage see sisse.
Pärast automaatset katkemist võib
sellele lisada maksimaalselt kaks
kütuseannust.
Ettevaatust
Sõiduki kerele sattunud kütus
tuleb kohe ära pühkida.
Sulgemiseks keerake kütusepaagi täiteava korki päripäeva, kuni kostub
klõps.
Sulgege klapp ja laske sellel
fikseeruda.
Vedelgaasi tankimine
Tankimise ajal järgida tankla
kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid.
Vedelgaasi täiteventiil asub
kütusepaagi korgi taga.
Keerake kaitsekork täiteava küljest
lahti.
Page 158 of 233

156Sõitmine ja töörežiim
Kruvige nõutav adapter käsitsi
pingutades täiteava külge.
ACME adapter: Keerake täiteotsiku
mutter adapteri külge. Vajutage
lukustushoob alla täiteotsikule.
DISH (Itaalia) täitekael: Asetage
täiteotsik adapterisse. Vajutage
lukustushoob alla täiteotsikule.
Bajonett-täitekael: Asetage täiteotsik
adapterisse ning pöörake veerand
pööret paremale või vasakule.
Tõmmake täiteotsiku lukustushoob
täielikult alla.
EURO täitekael: Vajutage täiteotsik
adapterisse, kuni see ühendub.
Vajutage vedelgaasi tankimispunkti
nuppu. Paagi 80% täitumisel
(maksimaalne täitetase)
täitesüsteem peatub või aeglustub.
Vabastage täitesüsteemi nupp ning
täitmisprotsess peatub. Vabastage
lukustushoob ja eemaldage
täiteotsik. Väike kogus vedelgaasi
võib seejuures välja lekkida.
Eemaldage adapter ja paigutage see sõidukisse.
Asetage kaitsekork paika, et
takistada võõrkehade sattumist
täiteavasse ja -süsteemi.9 Hoiatus
Süsteemi ehituse tõttu on
lukustushoova vabastamise
järgne vedelgaasi lekkimine
vältimatu. Vältige selle
sissehingamist.
9 Hoiatus
Ohutuskaalutlustel tohib
vedelgaasipaaki täita ainult 80%
ulatuses.
Vedelgaasipaagi multiventiil piirab
automaatselt täitemahtu. Kui tangiti
suurem kogus, siis soovitame autot
mitte päikese kätte jätta, enne kui
üleliigne kogus on ära kasutatud.
Täiteadapter
Kuna täitesüsteemid ei ole
standardiseeritud, on vajalik
kasutada erinevaid adaptereid, mida
on võimalik saada Opeli
edasimüüjatelt ja Opeli volitatud
remonditöökodadest.
Page 159 of 233
Sõitmine ja töörežiim157
ACME adapter: Belgia, Saksamaa,
Iirimaa, Luksemburg, Šveits
Bajonett-adapter: Holland, Norra,
Hispaania, Ühendkuningriik
EURO adapter: Hispaania
DISH (Itaalia) adapter: Bosnia-
Hertsegoviina, Bulgaaria, Taani,
Eesti, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia,
Horvaatia, Läti, Leedu, Makedoonia,
Austria, Poola, Portugal, Rumeenia,
Rootsi, Šveits, Serbia, Slovakkia,
Sloveenia, Tšehhi, Türgi, Ukraina,
Ungari
Kütusepaagi täiteava kork
Kasutada ainult originaalkorke.
Kütusekulu, CO 2-heitmed
Opel Adami (kombineeritud)
kütusekulu jääb vahemikku 7,0 kuni
4,2 l/100 km.
CO 2-heide (kombineeritud) on
vahemikus 139 kuni 99 g/km.
Teie sõiduki puhul kehtivaid väärtusi
vt sõidukiga kaasas olevalt EMÜ
vastavussertifikaadilt või muudest siseriiklikest
registreerimisdokumentidest.
Üldteave Äratoodud ametliku kütusekulu jaspetsiifilise CO 2 emissiooni näitajad
kehtivad standardvarustusega EL-i
baasmudeli kohta.
Page 160 of 233
158Sõitmine ja töörežiim
Kütusekulu ja CO2-heite näitajad
arvutatakse vastavalt määrusele
R (EÜ) nr 715/2007 (kasutades
uusimat kohaldatavat versiooni),
võttes määruse nõuetest lähtudes
arvesse sõiduki kaalu sõiduvalmis
seisundis.
Näitajad on ära toodud ainult
erinevate sõidukimudelite
omavaheliseks võrdlemiseks ning
neid ei tohi võtta kui kindla sõiduki
tegeliku kütusekulu garantiid.
Lisavarustuse tõttu võivad kütusekulu ja CO 2 emissioon olla äratoodud
näitajatest natukene kõrgemad.
Lisaks muule sõltub kütusekulu juhi sõidustiilist ning tee- ja liiklusoludest.