2015.5 OPEL ASTRA J alarm

194Sõitmine ja töörežiim
Radarisüsteemil põhinevesikokkupõrke hoiatus
Süsteem kasutab radiaatorivõre taga
asuvat radariandurit otse ees samal
rajal sõitva sõiduki avastamiseks
maksimaalselt 150 meetri kauguselt.
Aktiveerimine
Esikokkupõrke hoiatus toimib
automaatselt kõndimiskiirusest
suuremal kiirusel, kui seade Auto
collision preparation (Automaatne
ettevalmistus kokkupõrkeks) ei ole
sõiduki isikupärastamise menüüst
välja lülitatud 3 132.
Alarmi tundlikkuse valimine
Alarmi tundlikkuseks võib seada
lähedal, keskel või kaugel.
Vajutage E; praegust seadet
kuvatakse juhi infokeskuses (DIC).
Vajutage uuesti E, et muuta hoiatuse
tundlikkust. Seadet kuvatakse ka juhi infokeskuse (DIC) ülemisel real.Pange tähele, et alarmi tundlikkuse
seadistust järgib ka adaptiivse
püsikiiruse regulaatori eesmise
vahekauguse seadistus. Seega
muutub alarmi tundlikkuse muutmisel
ka adaptiivse püsikiiruse regulaatori
eesmise vahekauguse seadistus.

Sõitmine ja töörežiim195
Juhi hoiatamine
Kui süsteem on avastanud samal
rajal ees sõitva sõiduki, süttib
näidikuplokis roheline pikivahe
märgutuli A. Kui kaugus ees sõitva
sõidukiga muutub liialt väikseks või
lähenetakse teisele sõidukile liialt
kiiresti ja tekib vahetu kokkupõrke
oht, kuvatakse juhi infokeskuses
(DIC) kokkupõrke hoiatussümbolit.
Samal ajal kõlab hoiatussignaal.
Kui olukord seda nõuab, vajutage
piduripedaali.
Seaded
Seadeid on võimalik muuta menüüs
Auto collision preparation
(Automaatne ettevalmistus
kokkupõrkeks) sõiduki
isikupärastamise alt 3 132.
Eesmise kaamera süsteemil
põhinev esikokkupõrke hoiatus Esikokkupõrke hoiatus kasutab
esiklaasil olevat eesmise kaamera
süsteemi otse ees samal rajal sõitva
sõiduki avastamiseks ligikaudu
60 meetri kauguselt.
Aktiveerimine
Esikokkupõrke hoiatus toimib
automaatselt kiirusel üle 40 km/h, kui
see ei ole V abil välja lülitatud, vt
allpool.
Alarmi tundlikkuse valimine
Alarmi tundlikkuseks võib seada
lähedal, keskel või kaugel.
Vajutage V; praegust seadet
kuvatakse juhi infokeskuses (DIC). Vajutage uuesti V, et muuta hoiatuse
tundlikkust.

Sõitmine ja töörežiim207Külgmise pimeda nurga
alarm Külgmise pimeda nurga
alarmsüsteem avastab objekte
kummalgi pool sõidukit, piiritletud
pimeda nurga alal, ja teatab neist.
Süsteem annab välispeeglites
visuaalselt märku, kui tuvastatakse,
et mõni objekt ei pruugi olla sise- ja
välispeeglitest nähtav.
Süsteemi andurid asuvad sõiduki
vasakul ja paremal küljel põrkerauas.9 Hoiatus
Külgmise pimeda nurga alarm ei
asenda juhi nägemisvõimet.
Süsteem ei avasta: ■ pimeda nurga alast välja jäävaid
sõidukeid, mis võivad kiiresti
läheneda;
■ jalakäijaid, jalgrattureid ega loomi.
Enne rajavahetust kontrollige alati
kõiki peegleid, vaadake üle õla ja
kasutage suunatuld.
Kui süsteem avastab ettepoole sõites
külgmisel pimeda nurga alal sõiduki,
kui ta kas möödub sellest või see
möödub sõidukist, süttib vastavas
välispeeglis oranž hoiatussümbol B.
Kui juht lülitab seejärel sisse
suunatule, hakkab vilkuma
merevaikkollane hoiatussümbol B,
mis hoiatab, et rida vahetada ei tohi.
Märkus
Kui möödasõitva sõiduki kiirus on
möödasõidetava sõiduki omast
vähemalt 10 km/h suurem, siis
vastavas välispeeglis sümbol B ei
sütti.Külgmise pimeda nurga alarm on
aktiivne alates kiirustest 10 km/h kuni
140 km/h. Kiiremini kui 140 km/h
sõites lülitub süsteem välja, mida
näitab hoiatussümbolite B kustumine
mõlemas välispeeglis. Kiiruse
aeglustamisel hoiatussümbolid
kustuvad. Kui seejärel avastatakse
pimedal alal sõiduk, süttivad vastaval
küljel nagu tavaliselt
hoiatussümbolid B.
Sõiduki käivitamisel lülituvad mõlema välispeegli näidikud korraks sisse, etnäidata, et süsteem töötab.
Süsteemi saab sisse või välja lülitada menüüs Settings (seaded)
infoekraanil, sõiduki
isikupärastamine 3 132.
Juhi infokeskuses (DIC) kuvatakse
väljalülitamisteade.
Avastamispiirkonnad Süsteemi andur katab ligikaudu
3 meetri suurust ala mõlemal pool
sõidukit. See ala algab kummagi
välispeegli juurest ja ulatub sellest

208Sõitmine ja töörežiim
ligikaudu 3 meetrit tahapoole. Ala
kõrgus maapinnast on ligikaudu
0,5 meetrit kuni 2 meetrit.
Süsteem lülitub välja, kui sõiduk veab
haagist.
Külgmine pimeda nurga alarm on
konstrueeritud selliselt, et see jätab
arvestamata seisvad objektid nagu
piirded, postid, äärekivid, seinad ja
talad. Pargitud ja vastutulevaid
sõidukeid ei avastata.
Tõrked
Tavatingimustes juhuste
kokkulangemisel ei pruugi alarmid
alati toimida.
Külgmise pimeda nurga alarm ei toimi, kui tagumise põrkeraua vasak
või parem nurk on pori, mustuse,
lume või lörtsiga kaetud.
Puhastamisjuhised 3 284.
Süsteemi rikke korral või juhul, kui
süsteem ajutiselt ei toimi, kuvatakse
juhi infokeskuses (DIC) teade. Kui
rike on püsiv, pöörduge
hooldustöökotta.Tahavaatekaamera
Tahavaatekaamera aitab juhti
tagurdamisel, näidates sõiduki taha
jäävat ala.
Kaamera vaade kuvatakse värvilisel
infoekraanil.9 Hoiatus
Tahavaatekaamera ei asenda juhi
nägemisvõimet. Pange tähele, et
kaamera ja täiustatud parkimisabi
andurite vaateväljast välja, nt
põrkeraua alla või sõiduki alla
jäävaid objekte ei kuvata.
Ärge vaadake sõidukit tagurdades
ainult infoekraani, vaid kontrollige
enne tagurdamist sõiduki taha ja
ümber jäävat ala.
Aktiveerimine
Tahavaatekaamera lülitub
tagasikäigu valimisel automaatselt
sisse.
Tööpõhimõte
Kaamera on paigaldatud tagaluugi
käepidemele ja selle vaatenurk on
130°.

228Sõiduki hooldamine
■ Avada mootorikate, sulgeda kõikuksed ja lukustada sõiduk.
■ Ühendada juhe sõiduki aku negatiivse klemmi küljest lahti.
Kontrollida, et ükski süsteem ei
tööta (nt vargusevastane
alarmsüsteem).
Tagasi töökorda seadmine
Sõiduki uuesti töökorda seadmiseks
tuleb teha järgmist.
■ Ühendada juhe sõiduki aku negatiivse klemmi külge.
Aktiveerida elektriajamiga aknad.
■ Kontrollida rehvirõhku.
■ Täita klaasipesuvedeliku mahuti.
■ Kontrollida õlitaset.
■ Kontrollida jahutusvedeliku taset.
■ Vajadusel paigaldada numbrimärk.
Sõiduki utiliseerimine
pärast kasutusea lõppu Info vanade autode taastamise ja
ümbertöötlemise kohta on esitatud
meie kodulehel, kui see onõigusaktidega nõutav. See töö tuleb
jätta ainult volitatud taastamis- ja
ümbertöötlemiskeskustele.
Gaasi kasutavad sõidukid tuleb
utiliseerida gaasi kasutavate
sõidukite hoolduskeskuses.Sõiduki kontrollimine
Tööde tegemine9 Hoiatus
Mootoriruumi tohib kontrollida
ainult siis, kui süüde on välja
lülitatud.
Jahutusventilaator võib tööle
hakata isegi siis, kui süüde on
välja lülitatud.

256Sõiduki hooldamineMootoriruumi kaitsmekarp
Kaitsmekarp paikneb mootoriruumi
esiosas vasakul.
Avage kaas ja keerake see lõpuni
üles. Eemaldage kaas, tõmmates
seda otse üles.
NrVooluahel1Mootori juhtplokk2Lambdaandur3Kütuse sissepritse / süütesüs‐
teem4Kütuse sissepritse / süütesüs‐
teem5–6Peeglisoojendus / vargusvas‐
tane alarmsüsteem7Ventilaatori juhtimine / mootori
juhtplokk / käigukasti juhtplokk8Lambdaandur / mootori jahutus9Tagaakna andur10Sõiduki aku andur11Pakiruumi kaane vabastamine12Kohanduvad esituled / tulede
automaatjuhtimine13Blokeerimisvastane pidurisüs‐
teem (ABS)14Tagaklaasipuhasti15Mootori juhtplokk

Sõiduki hooldamine259
NrVooluahel19Kere juhtmoodul20Kere juhtmoodul21Näidikuplokk / vargusvastane
alarmsüsteem22Süüteandur23Kere juhtmoodul24Kere juhtmoodul25–26Pakiruumi pistikupesa (kui pole
pakiruumi kaitsmekarpi) (ainult
Sport-toureri puhul)
Pakiruumi kaitsmekarp
3-ukseline luukpära, 5-ukselineluukpära
Kaitsmekarp on pakiruumi
vasakpoolses osas, katte taga.
Eemaldada kate.
Sport-tourer Kaitsmekarp on pakiruumi
vasakpoolses osas, katte taga.Keerata kate alla ja eemaldada.
Eemaldada kate.

328
Käivitamine teiselt akult .............281
Käivitustõkesti ...................... 31, 118
Käsilülituskäigukast ...................174
Käsilülitusrežiim .........................172
Käsiraamatu kasutamine ...............3
Käsitsi avatavad aknad ...............34
Külgmised suunatuled ...............252
Külgmise pimeda nurga alarm ....207
Külgtuled..................................... 139 Külgturvapadjasüsteem ...............53
Kütus .......................................... 214
Kütuseetteande katkestamine sisselülitatud käiguga
aeglustamisel ......................... 164
Kütusekulu, CO 2-heitmed
..........221
Kütuseselektor ........................... 110
Kütusetaseme näidik .................109
Kütus vedelgaasiga sõitmiseks ..215
L
Lambi vahetamine .....................235
Lapse turvaistmed ........................55
Lapse turvaistme kinnituskohad ..57
Lapseturvasüsteem .....................55
Laste turvalukud ..........................26
Liiklusmärgi abi ........................... 210
Lisaseadmed ja sõiduki muudatused ........................... 227
Lisasoojendi................................ 160
Lugemisvalgustus ......................150Lumeketid .................................. 269
Läbisõidumõõdik .......................109
M Madal kütusetase ......................118
Mootori andmed ......................... 296 Mootori heitgaas ........................168
Mootori jahutusvedelik ...............230
Mootori jahutusvedeliku temperatuurinäidik .................110
Mootori käivitamine .................... 163
Mootoriruumi kaas .....................229
Mootoriruumi kaitsmekarp .........256
Mootori tunnus ............................ 292
Mootori vähendatud võimsus .....118
Mootoriõli ................... 229, 289, 293
Mootoriõli surve ......................... 117
Märgutuled.................................. 111
N
Numbrimärgi tuli ........................254
Nutitelefoni kontroller ..................126
Nõuandeid sõitmiseks ................162
Näidikuplokk .............................. 108
O
Oht, hoiatus ja ettevaatust .............4
Ohukolmnurk ............................... 96
Ohutuled .................................... 146P
Pagasisüsteem ............................ 92
Pakiruum ............................... 27, 83
Pakiruumi kaitsmekarp ..............259
Pakiruumi kate ............................. 87
Panipaigad.................................... 61
Panipaik käetoes .........................63
Pardaarvuti ................................ 130
Parkimine ............................. 20, 167
Parkimisabi ................................ 199
Patarei pinge ............................. 130
Peatoed ....................................... 39
Peatoe kõrguse reguleerimine ......9
Peatumis-/käivitamissüsteem .....165
Pedaali kasutamine ....................114
Peegli reguleerimine ....................10
Pesurite ja puhastite süsteemid ..17
Pesuri vedelik ............................ 232
Pidurid ............................... 174, 232
Piduri- ja sidurisüsteem .............114
Piduri-ja sidurivedelik.................. 289
Pidurivedelik .............................. 232
Pidurivõimendi ........................... 177
Pimestamise automaatne vähendamine ........................... 34
Pistikupesad .............................. 107
Polster ........................................ 287
Puhastusvedeliku madal tase ....119
Pukseerimine ...................... 221, 282